Mänguoskused 1-7 a.doc

Mänguoskused 1-7 a.pdf

1 aastane.

  • Asetab üht eset teise sisse.
  • Asetab üht eset teise peale (kuubik kuubikule, tass alustassile jne.).
  • Avab ja sulgeb karpe.
  • Asetab rõngaid vardale ja võtab neid sealt.
  • Mängib eeslükatavate ja järelveetavate mänguasjadega.
  • Viskab palli.
  • Tunneb huvi raamatuillustratsioonide vastu.
  • Sooritab lihtsaid mängulisi toiminguid (nukk joob tassist, toidab koera jne.).
  • Leiab mänguks vajalikke asju (pall jne.).
  • Täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad žestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead).

 

2 aastane.

  • Tegevused on lihtsad (nt liiva kallamine, veega lödistamine, toksimine jms).
  • Meeldivad uurimismängud (vett ühest anumast teise valada, liivaga mängida, tõsta liiva kärusse ja maha kallutada).
  • Suudab vormida pehmeid voolimismasse n. savi.
  • Sobitab erinevaid materjale ja esemeid, näiteks katsetab, mis asjad püsivad vee peal, mis vajuvad põhja.
  • Asetab augulauale lihtsad figuurid (ruut, ring, kolmnurk).
  • Leiab sarnased kujundid (autod, pallid).
  • Meeldib asju millestki välja võtta.
  • Rühmitab ühe nähtava omaduse või tunnuse (värvuse, suuruse, vormi vm) järgi, näiteks leiab paarid esemete või piltide seast, paneb eraldi suured ja väiksed asjad.  
  • Paneb kokku lihtsa mosaiikpildi (4- osalise mosaiikpildi).
  • Tunneb huvi suurte, lihtsate konstruktorite vastu (klotsid, pulgad), mida üksteise otsa või kõrvale laduda, ning talle meeldivad üksteise sisse mahtuvad mänguasjad (matrjoškad, topsid).
  • Tunnetab keskkonna mõju ning avastab seoseid oma tegevuse ja selle tagajärje vahel, samuti lihtsamaid põhjuse-tagajärje suhteid, saab aru kuuluvusest ja erisusest (nt kui nupule vajutada, hüppab konn välja),.
  • Lapse huvi tekitamiseks on vaja tugevaid, silmatorkavaid stiimuleid, nagu uusi, eredavärvilisi, ebatavalisi, ootamatuid esemeid ja helisid ning nende omadusi (kuum ja külm).

 

3 aastane. 

  • Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga.
  • Täiskasvanu suunab lapse tegevust kõne kaudu.
  • Plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne vahendusel.
  • Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei ole veel püsiv.
  • Matkib mängus igapäevaolukordi ja tegevusi, mida ta on vahetult näinud või kogenud.
  • Võrdleb oma toiminguid mängus täiskasvanute omaga tegelikkuses.
  • Mängib nii realistlikke lelude kui ka asendusmänguasjadega (nt. kasutab ehtsa noa asemel puupulka).
  • Kordab mängudes ühelaadseid tegevusi.
  • Mängib mõnda aega koos teistega ja järgib lihtsamaid reegleid.
  • Ehitab klotsidest lihtsamaid torne, lükib auguga rõngaid vardale, topib erineva suurusega asju üksteise sisse.
  • Eristab, nimetab ja kirjeldab esemeid erinevate tunnuste (suurus, värv, vorm) järgi.
  • Kolmanda eluaasta lõpuks tunneb laps 6 põhivärvustja oskab neid nimetada.
  • Suudab laduda 8-10 klotsist torni ning panna kokku 3-4 tükist koosneva raamita pusle. 
  • Voltida paberi kokku vertikaalselt ja horisontaalselt.
  • Tal on ettekujutus arvumõistest, ta saab aru mõistest kaks ja loendab mehaaniliselt 5ni.
  • Tegevuse põhivorm on konstruktiivne ehk ülesehitav mäng (nt laob klotse autokasti, paneb juhi istmele, veab klotsid teise kohta ning ehitab neist garaaži).
  • Mängib lihtsat rollimängu, milles ta kordab ning jäljendab varasemaid kogemusi ja mälupilte (nt peseb mõmmi riided, seejärel kuivatab ja triigib need ning paneb selga; etendab hiljutist hambaarsti juures käimist).
  • Hakkab kujunema koosmäng ning lihtsamad reeglimängud.
  • Kujuneb lapse oskus klassifitseerida asju ühe või mitme tajutava omaduse (suurus, vorm, värvus) või nimetuse (sööginõud, mänguasjad) järgi.
  • Ta oskab liigitada esemeid nende otstarbe alusel (nt nõud, millest süüakse; riided, mis pannakse selga).
  • Võrdluse alusel leiab ta esemetes ühiseid ja erinevaid jooni ning nendevahelisi seoseid (nt võrdleb kahe objekti kaalu või mõõtmeid: kummal taldrikul on rohkem putru, kumb ämber on raskem, kas liiva või lumega täidetud). Samas ei pruugi tema järeldused alati õiged olla.
  • Kolmeaastast huvitavad ka terviku pisikesed osad kõige väiksemateni (nt kehaosad: ripsmed, küüned; riietus: nööbid, vöö).

 

4 aastane.

  • Võtab endale täiskasvanu teatud rolli ja käitub vastavalt ( kujuneb rollimäng)
  • On kujunenud huvi teatud mänguteemade vastu (kodu, lasteaed, kauplus).
  • On õppinud ühendama koosmängus oma mänguhuve teiste huvidega.
  • Kuulab meelsasti täiskasvanu ilmekalt esitatud lühikesi lugusid, imiteerib kuuldud loo tegelaste häälitsusi ja käitumist ning ütleb üksikuid kergemaid lauseid.
  • Talle on oluline mõtestatud süžeeline tegevus.
  • Ehitusmängudes on võimeline õpetaja juhendamisel peegeldama tegelikkust.
  • Tähelepanu on muutunud püsivamaks ning taju ja tähelepanu on jaotunud mitme tegevuse vahel.
  • Kõne on arenenud, räägib põhjalikumalt esemetest ning nende omadustest.

 

5 aastane.

  • Tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi. 
  • Reguleerib oma käitumist ja emotsioone täiskasvanu abiga, hakkab oma tegevust planeerides ja korraldades kasutama sisekõnet. 
  • Tegutseb koos teistega;last motiveerivad tegevused eakaaslastega. 
  • Keeleline areng võimaldab lahendada ülesandeid ja probleeme ning saavutada kokkuleppeid. 
  • Konstrueerib, katsetab ja uurib erinevaid võimalusi, kasutades nii sümboleid, kujutlusi kui ka reaalseid esemeid ja objekte. 
  • Osaleb erinevates mänguliikides ja loovtegevustes. 
  • Räägib esemetest mis pole kohal ja olukordadest, mis toimusid minevikus või leiavad aset tulevikus ning fantaseerib.
  • Keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit.
  • Oskab vaadelda ning märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.
  • Eristab rühmi ja oskab neid võrrelda ning saab aru lihtsamate mõistete kuuluvusest, alluvusest ja üldistusastmest;
  • Lapsel on ettekujutus numbritest, tähtedest ja sümbolitest;
  • Omandab teadmisi kogemuste ja kõne kaudu, tegutseb aktiivselt ning lahendab probleeme;
  • Kasutab teadmiste omandamisel ja kogetu meenutamisel intuitiivselt lihtsamaid meeldejätmise viise.

 

6 aastane

  • Matkib kuuldud tegelaste käitumist, suudab tuttavaid lavastusmänge ka ise mängida;
  • Jagab teistega mängus ettetulevaid ülesandeid.
  • Lapse mängu idee aluseks võib olla täiskasvanu jutustus.
  • Kasutab ehitamiseks erinevat looduslikku materjali oma kujunenud oskustest lähtuvalt.
  • Tajub rollikäitumist ning tegutseb vastavalt.
  • Tahab rohkem teada loodusest ja keskkonnast, rakendab teadmisi praktilises tegevuses ja õppemängus, seab ise eemärke ja lõpetab mängu.
  • Koostab lühikesi jutustusi mänguasjadest ja mõtleb välja mõistatusi, mänge.

 

7 aastane.

  • Tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma.
  • Rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast.
  • Algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu.
  • Täidab mängudes erinevaid rolle.
  • Järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada.
  • Suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele.
  • Tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus.
  • Kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

 

Kasutatud kirjandus:

  1. Kulderknup, E. 2009. Üldoskuste areng koolieelses eas. Tallinn: Studium.
  2. http://pillenevski.wordpress.com/2011/03/24/laste-manguoskused/