• Kunstikasvatuse peamine eesmärk on pakkuda lastele võimalusi avastada erinevaid materjale ja vahendeid ning lasta lastel tunda rõõmu loovtegevustest.
  • Kunstikasvatuses koolieelses eas on tähtsaim kunsti loomise protsess.
  • Kunstitegevuste sisuks peaks olema praktiline tegevus, vaatlemine, arutluste käigus küsimuste esitamine, vahendite käsitsemisoskuse omandamine ning tutvumine mitmesuguste materjalide ja töövahenditega.
  • Kunstitegevustega tuleks saavutada eelkõige see, et laps kasutaks erinevaid jooni ning geomeetrilisi ja vabu kujusid/vorme ning looks neid kombineerides mitmesuguseid kunstitöid, käsitseks oskuslikult ja eesmärgistatult põhilisi töövahendeid ning mitmesuguseid materjale.
  • Kunstivahendeid käsitsedes areneb lapse ruumiline mõtlemine, koha-, vormi-, materjali- ja värvitaju.
  • Kunstitegevuste käigus arenevad  meeled- nägemine, kuulmine, kompimine ja lõhnataju.
  • Laps õpib vaatlema ümbritsevat keskkonda, väljendama oma tundeid ja mõtteid; võimalus teistega koos tegutseda ja jagada kaaslastega nii vahendeid kui ka mõtteid.
  • Kunstitarbed võiksid olla kättesaadavas kohas, et lapsed saaksid soovi korral neid iga päev kasutada.  
  • Pakkuda võimalusi kunstitegevuseks nii toas kui õues.
  • Kunstitegevusi tuleks võimaluse korral integreerida teiste õppevaldkondadega (keel ja kõne, matemaatika, liikumine, muusika) nii kunsti eesmärkide saavutamiseks kui ka teisi valdkondi toetava tegevusena.
  • Kunstiga võiksid lapsed tegeleda iga päev, seejuures ei ole vaja neid pidevalt juhendada.  Lapsel peab säilima julgus katsetada ja kasutada kunsti  kui isikupärase eneseväljenduse vahendit.
  • Ideed ja vajadused kunstitegevusteks võiksid välja kasvada laste loomulikest huvidest.

 

Kasutatud kirjandus:

  1. Kivi, L.; Sarapuu, H. 2005. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex. 
  2. Kunstiõpetus lasteaias. Õpetajate Leht: 9. detsember 2005. Nr 44